Aktiivsöe ainulaadne poorne struktuur ja suur pindala koos tõmbejõududega võimaldavad aktiivsöel kinni püüda ja oma pinnal hoida erinevat tüüpi materjale. Aktiivsüsi on mitmel kujul ja erineval kujul. Seda toodetakse süsinikku sisaldava materjali, enamasti kivisöe, puidu või kookospähkli kestade töötlemisel kõrge temperatuuriga keskkonnas (nt pöördahjus[5]), et aktiveerida süsinik ja luua väga poorne pinnastruktuur.
Aktiivsüsi on veepuhastustööstuses üks enim kasutatud tooteid. See on äärmiselt poorne ja suure pindalaga, mis teeb sellest tõhusa adsorbeeriva materjali. Aktiivsüsi kuulub poorsete süsinikmaterjalide rühma, millel on kõrge adsorptsiooni- ja taasaktiveerimisvõime. Vahelduvvoolu tootmiseks kasutatakse alusmaterjalina paljusid aineid. Vee puhastamisel kasutatavatest kõige levinumad on kookospähkli koor, puit, antratsiitkivisüsi ja turvas.
On olemas erinevaid aktiivsöe vorme, millest igaüks pakub erinevaid materjaliomadusi, mis muudavad selle ideaalselt sobivaks konkreetseteks rakendusteks. Seetõttu pakuvad tootjad laias valikus aktiivsöest valmistatud tooteid. Olenevalt rakendusest võib aktiivsütt kasutada pulbrina, granuleeritud, ekstrudeeritud või isegi vedelal kujul. Seda võib kasutada eraldi või kombineerituna erinevate tehnoloogiatega, näiteks UV-desinfektsiooniga. Veepuhastussüsteemides kasutatakse tavaliselt kas granuleeritud või pulbrilist aktiivsütt, kusjuures kõige sagedamini kasutatav vorm on bituminoossest kivisöest granuleeritud aktiivsüsi (GAC). Kookospähkli koor on kujunenud üheks parimaks aktiivsöe vormiks vee filtreerimissüsteemi vajaduste jaoks. Kookospähkli koorel põhinevad aktiivsöed on mikropoorid. Need väikesed poorid vastavad joogivees leiduvate saasteainete molekulide suurusele ja on seega nende püüdmisel väga tõhusad. Kookospähklid on taastuv ressurss ja kergesti kättesaadavad aastaringselt. Nad kasvavad suurel hulgal ja säilivad pikka aega.
Vesi võib sisaldada saasteaineid, mis võivad mõjutada tervist ja elukvaliteeti. Inimvesi peab olema puhas organismidest ja keemiliste ainete kontsentratsioonist, mis võivad olla tervisele ohtlikud. Vesi, mida me igapäevaselt joome, peab olema saastevaba. Joogivett on kahte tüüpi: puhas vesi ja ohutu vesi. Oluline on eristada neid kahte tüüpi joogivett.
Puhast vett võib määratleda kui vett, mis ei sisalda kõrvalisi aineid, olenemata sellest, kas see on kahjutu või mitte. Praktilisest seisukohast on aga puhast vett raske toota isegi praeguste keerukate seadmetega. Teisest küljest on ohutu vesi vesi, mis tõenäoliselt ei põhjusta soovimatuid või kahjulikke mõjusid. Ohutu vesi võib sisaldada mõningaid saasteaineid, kuid need saasteained ei põhjusta inimestele mingeid riske ega kahjulikke tervisemõjusid. Saasteained peavad olema vastuvõetavas vahemikus.
Näiteks vee desinfitseerimiseks kasutatakse kloorimist. See protsess lisab aga valmistootesse trihalometaane (THM). THM-id kujutavad endast potentsiaalseid terviseriske. Vastavalt riikliku vähiinstituudi ajakirjas avaldatud uuringule (St. Paul Dispatch & Pioneer Press, 1987) näib, et klooritud vee pikaajaline joomine suurendab põievähi tekkeriski kuni 80 protsenti.
Kuna maailma rahvaarv kasvab ja nõudmised ohutu vee kasutamise järele kasvavad rohkem kui kunagi varem, on lähitulevikus suur mure, et veepuhastusseadmed oleksid tõhusamad. Teisest küljest ohustavad kodumajapidamiste veevarustust endiselt saasteained, nagu kemikaalid ja mikroorganismid.
Aktiivsütt on kasutatud vee filtreerimise vahendina joogivee puhastamisel juba aastaid. Seda kasutatakse laialdaselt veest saasteainete eemaldamiseks, kuna sellel on selliste ühendite suur adsorptsioonivõime, mis tuleneb nende suurest pinnast ja poorsusest. Aktiivsöel on erinevad pinnaomadused ja pooride suuruse jaotus – omadused, mis mängivad olulist rolli saasteainete adsorptsioonil vees.
Postitusaeg: 26. märts 2022