Aktiveeritud süsiniku ainulaadne poorne struktuur ja suur pindala koos tõmbejõududega võimaldavad aktiveeritud süsinikul oma pinnale mitmesuguseid materjale püüda ja hoida. Aktiveeritud süsinikku on saadaval mitmel kujul ja variandina. Seda toodetakse süsinikku sisaldava materjali, enamasti kivisöe, puidu või kookospähkli kestade, töötlemisel kõrgel temperatuuril (näiteks pöördahjus[5]), et aktiveerida süsinik ja luua väga poorne pinnastruktuur.
Aktiivsüsi on üks enimkasutatavaid tooteid veepuhastustööstuses. See on äärmiselt poorne ja suure pindalaga, mis teeb sellest tõhusa adsorbentmaterjali. Aktiivsüsi kuulub poorsete süsinikmaterjalide rühma, millel on kõrge adsorptsioonivõime ja taasaktiveerimisvõime. Aktiivsüsi tootmiseks kasutatakse alusmaterjalina paljusid aineid. Vee puhastamisel kasutatavatest ainetest on kõige levinumad kookospähkli koor, puit, antratsiitkivisüsi ja turvas.
Aktiveeritud süsinikul on mitmesuguseid vorme, millest igaühel on erinevad materjaliomadused, mis muudavad selle ideaalselt sobivaks konkreetseteks rakendusteks. Seetõttu pakuvad tootjad laia valikut aktiveeritud süsiniku tooteid. Sõltuvalt rakendusest võib aktiveeritud süsinikku kasutada pulbrilise, granuleeritud, ekstrudeeritud või isegi vedelal kujul. Seda võib kasutada üksi või kombineerituna erinevate tehnoloogiatega, näiteks UV-desinfitseerimisega. Veepuhastussüsteemid kasutavad tavaliselt kas granuleeritud või pulbrilist aktiveeritud süsinikku, kusjuures bituumenkivisöest saadud granuleeritud aktiveeritud süsinik (GAC) on kõige sagedamini kasutatav vorm. Kookospähkli koorest on saanud üks parimaid aktiveeritud süsiniku vorme vee filtreerimissüsteemide vajadusteks. Kookospähkli koorest valmistatud aktiveeritud süsinik on mikropooridega. Need väikesed poorid vastavad joogivees sisalduvate saasteainete molekulide suurusele ja on seega nende püüdmisel väga tõhusad. Kookospähklid on taastuv ressurss ja kergesti kättesaadavad aastaringselt. Neid kasvab suurtes kogustes ja neid saab pikka aega säilitada.
Vesi võib sisaldada saasteaineid, mis võivad mõjutada tervist ja elukvaliteeti. Inimtoiduks mõeldud vesi peab olema vaba organismidest ja tervisele ohtlike keemiliste ainete kontsentratsioonidest. Vesi, mida me iga päev joome, peab olema vaba igasugusest reostusest. Joogivett on kahte tüüpi: puhas vesi ja ohutu vesi. Oluline on eristada neid kahte joogivee tüüpi.
Puhast vett võib defineerida kui vett, mis on vaba kõrvalistest ainetest, olenemata sellest, kas need on ohutud või mitte. Praktilisest vaatenurgast on puhast vett aga raske toota isegi praeguste keerukate seadmetega. Teisest küljest on ohutu vesi vesi, mis tõenäoliselt ei põhjusta soovimatuid ega kahjulikke mõjusid. Ohutu vesi võib sisaldada mõningaid saasteaineid, kuid need saasteained ei põhjusta inimestele mingeid riske ega kahjulikke mõjusid tervisele. Saasteained peavad olema vastuvõetavas vahemikus.
Näiteks kasutatakse vee desinfitseerimiseks kloorimist. See protsess aga lisab valmistootele trihalometaane (THM-e). THM-id kujutavad endast potentsiaalset terviseriski. Riikliku Vähiinstituudi ajakirjas (St. Paul Dispatch & Pioneer Press, 1987) avaldatud uuringu kohaselt näib klooritud vee pikaajaline joomine suurendavat põievähi tekkeriski kuni 80 protsenti.
Kuna maailma rahvaarv kasvab ja nõudlus ohutu vee järele kasvab rohkem kui kunagi varem, on lähitulevikus suureks mureks veepuhastusjaamade tõhusam olemine. Teisest küljest ohustavad leibkondade veevarustust endiselt saasteained, nagu kemikaalid ja mikroorganismid.
Aktiivsütt on joogivee puhastamiseks veefiltri keskkonnana kasutatud juba aastaid. Seda kasutatakse laialdaselt saasteainete eemaldamiseks veest tänu oma suurele adsorptsioonivõimele, mis tuleneb nende suurest pindalast ja poorsusest. Aktiivsöel on erinevad pinnaomadused ja pooride suuruse jaotus, mis mängivad olulist rolli saasteainete adsorptsioonil vees.
Postituse aeg: 26. märts 2022